Pressiteade •

Volvo Cars tähistab 60-aastast ohutusalase oskusteabe jagamise traditsiooni

Volvo Cars teeb oma turvalisuse-alase oskusteabe esmakordselt avalikult kättesaadavaks digiraamatukogu kujul, kutsudes ühtlasi kõiki autotootjaid seda üldise liiklusohutuse nimel ka julgesti kasutama.  

See algatus väljendab ettevõtte filosoofiat toetada turvalisust läbi oskusteabe jagamise, mis aitaks säästa elusid. Ühtlasi tähistatakse sellega 60 aasta möödumist maailma ühe märkimisväärseima leiutise, kolmepunktiturvavöö kasutuselevõtust autotööstuses.  

Kolmepunktiturvavöö, mida Volvo Cars esmakordselt esitles aastal 1959, on arvestuste kohaselt suutnud ära hoida enam kui miljoni inimese liiklusõnnetustes surmasaamise – seda mitte ainult Volvodes, vaid ka teistes sõidukites. Seda tänu asjaolule, et Volvo otsustas oma leiutist liiklusohutuse suurendamise eesmärgil ka teiste autotootjatega jagada. Sealtmaalt on jätkuvalt ülimuslikuks peetud progressi saavutamist ühiskonnas.  

Tähistamaks seda olulist teetähist ning näitamaks, et olulise oskusteabe jagamise traditsioon ulatub patentidest ja toodetest kaugemale, tutvustab Volvo Cars uut algatust nimega Project E.V.A. See hõlmab 60 aasta jooksul kogutud uuringuandmeid, mida saab kasutada autode turvalisuse suurendamiseks kogu maailmas. Samas osutatakse ka fundamentaalsele ebavõrdsuse probleemile sõidukite turvalisustehnoloogiate alal.  

“Meil on olemas andmed kümnete tuhandete reaalselt toimunud liiklusõnnetuste kohta, mis aitab meil hoolitseda selle eest, et Volvo sõidukid oleksid reaalsetes igapäevastes liiklusoludes maksimaalselt turvalised,” selgitas Volvo Cars Safety Centre’i professor ja tehnikaspetsialist Lotta Jakobsson. “Meie autod on loodud eesmärgiga kaitsta kõiki inimesi, olenemata nende mõõtudest, kaalust, kehakujust või soost. See on oluliselt enamat, kui kokkupõrketestides kasutatavate katsenukkude poolt kujutatavad “keskmise inimese” omadused.”  

Projekt E.V.A. toob Volvo Cars’i uuringuandmetele ja mitmetele teistele allikatele tuginedes esile asjaolu, et naised on kokkupõrgete korral enam altid vigastustele. Erinevused meeste ja naiste anatoomias ning kaela tugevuses toovad kaasa asjaolu, et naised võivad suurema tõenäosusega saada lülisambavigastusi.  

Tuginedes uuringuinfole ja liiklusõnnetuste andmetele, töötas Volvo Cars välja virtuaalsed kokkupõrketesti katsenukud, et õnnetusi sügavuti mõista ning selle alusel töötada välja tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad võrdselt head kaitset pakkuda nii meestele kui ka naistele. Esimene niisugustest lahendustest oli 1998. aastal kasutusele võetud WHIPS lülisambakaitse, mis on ühtlasi andnud ainulaadse äratuntava kuju kõikidele Volvo istmetele ja peatugedele.  

Ühiskonna arengu esikohale asetamine on endiselt Volvo Cars’i ohutusalase arendustöö motivaatoriks. Volvo töötab uusi tehnoloogilisi lahendusi välja mitte pelgalt selleks, et vastata ohutusalastele standarditele või olemaks vastavuses seadusandlusega. Kümnete tuhandete reaalselt juhtunud liiklusõnnetuste analüüsil põhinevad uuringuandmed näitavad, kus oleks võimalik turvalisust veelgi suurendada.  

1980.aastatel võttis Volvo Cars tähelepanu alla külgsuunalised kokkupõrked, sest nende andmete kohaselt sai palju inimesi vigastada seetõttu, et reisijaid eraldas väljastpoolt tulevast ohust liialt väike vahemaa. Selle tulemusena rakendati 1990. aastatel mitmeid uuendusi, näiteks külgkaitsesüsteem SIPS, külgmised turvapadjad ja turvakardinad. Kõik need algselt Volvo uuringuandmetel põhinevad innovatsioonid on nüüdseks muutunud autotööstuse standarditeks.  

Hilisemal ajal on Volvo Cars’i uuringuandmed osutanud lülisamba- ja alaseljavigastuste probleemile, olenemata inimeste soost, kehakaalust ega mõõtmetest. Sellele järgnenud analüüsi ja uurimistööde tulemusena pööras Volvo suurt tähelepanu vigastustele, mis võivad tekkida teelt väljasõidu korral. Selle tulemusena sündinud tehnoloogia, mida esmaesitleti XC90 varustuses ja on nüüd kõigil SPA-platvormi mudelitel, kujutab endast löögienergiat summutavat lahendust sõiduki istmetes, mis on oluliselt enamat sellest, mida autotootjatele kehtestatud seadusandlus ette näeb.

20. 03. 2019