Pressiteade •

Volvo Cars ja Varjo esitlevad maailma esimest liitreaalsuslahendust autode arendamiseks

Autode tulevikuarendus on meie ees: Volvo Cars ja Soome tipptasemel liitreaalsustarvikute tootja Varjo on ühiselt välja töötanud maailma esimese liitreaalsuslahenduse, mille abil hinnata sõidukite prototüüpe, disaini ja aktiivturvalisustehnoloogiat.  

Koostööle annab jõudu Volvo Cars Tech Fundi otsus Varjosse investeerida. Tech Fund on Volvo Cars’i investeerimisfond, mis tegeleb investeeringutega suure potentsiaaliga tehnoloogiavaldkonna idufirmadesse.  

Volvo Cars’i ja Varjo koostöö võimaldab esmakordselt testida reaalseid autosid, kasutades ühtaegu liitreaalsust loovat peakomplekti – sel viisil saab arendustöö käigus lisada virtuaalseid elemente või täisfunktsionaalseid lahendusi, mis näivad nii testija kui ka sõiduki andurite jaoks reaalsetena. Seni ei ole ükski autotootja suutnud seda teha. Täna esmaesitletud Varjo XR-1 peakomplekt pakub fotorealistlikku virtuaal- või liitreaalsust niisuguses kõrgresolutsioonis, mida seni ei ole saadaval olnud. Nii suudab XR-1 radikaalselt vähendada arendustöödeks vajalikku aega, luues uued võimalused lahenduste kiireks hindamiseks.  

Varasemate analoogidega võrreldes on XR-1 peakomplekt varustatud kõrge eraldusvõimega kaameratega, võimaldades kogeda suurepärase kvaliteediga liitreaalsust. See võimaldab Volvo disaineritel ja inseneridel teha ‘proovisõite’ tulevikuautodega ja hinnata kõiki sõiduki omadusi simuleeritud keskkonnas aastaid enne nende reaalellu jõudmist. Nii on võimalik välja arendada kõige turvalisemaid autosid, mis pakuvad maksimaalselt parimat kasutajakogemust. “Niisuguse liitreaalsuslrakenduse abil saame hakata hindama nii disainilahendusi kui ka tehnoloogiaid juba siis, kui need vaid joonistena eksisteerivad,” selgitas Volvo Cars’i tehnoloogiajuht Henrik Green. “Uute toodete ja ideede tavapärase staatilise hindamise asemel saame kohe kõiki kontseptsioone nii-öelda tänaval testida. See pakub ka arvestatavat säästu kulude arvelt ja võimaldab oluliselt varem kindlaks teha nii prioriteete kui ka kitsaskohti disaini- ja arendusprotsessides.”  

XR-1 võimaldab ühtlasi Volvo Cars’i inseneridel oluliselt kergemini välja töötada ja hinnata aktiivturvalisuslahendusi. Turvalisuse valdkonna eksperdid saavad XR-1 peakomplekti kandes sõita reaalsete autodega Volvo tootearenduskeskuses Rootsis ning testida virtuaalseid aktiivturvalisuslahendusi reaalsetes oludes.  

XR-1 puhul kasutatud äärmiselt täpne pilgujälgimistehnoloogia lubab hõlpsasti hinnata, kuidas autojuhid uusi funktsioone kasutavad ning ühtlasi seda, kas neid miski selle juures häirib. Niisugune tehnoloogiline viis häirituse mõõtmiseks võimaldab Volvo Cars’il välja töötada uusi lahendusi, mis ei vii autojuhtide tähelepanu põhitegevuselt eemale.  

“Meie visiooniks on algusest peale olnud niisuguse toote väljatöötamine, mis suudaks sujuvalt ühendada reaalse ja virtuaalse,” selgitas Varjo asutaja ja tegevjuht Niko Eiden. “See muljetavaldavalt kõrgetasemeline viis, kuidas Volvo Cars kasutab XR-1, demonstreerib selgelt, et Varjo tehnoloogia teeb võimalikuks selle, mis on varem olnud võimatu. Koostöös Volvoga oleme pannud aluse professionaalse liitreaalsuse uuele ajastule.”  

Volvo Cars on esimene tootja autotööstuses, kes kasutab liit- ja virtuaalreaalsust oma disaini- ja arendustöödes. Partnerlus Varjoga on Volvo Cars’i sellealase tugevuse ilmekaks tõestuseks. Volvo Cars on veendunud, et partnerlus juhtivate tehnoloogiaettevõtetega uue põlvkonna tehnoloogiate väljaarendamises on võimas jõud.  

“Varjo on oma valdkonnas kindel liider,” kinnitas Volvo Cars Tech Fundi tegevjuht Zaki Fasihuddin. “Selle ettevõtte tehnoloogia pakub Volvo Cars’ile suuri tulevikuväljavaateid, ent ka selgeid rakendusvõimalusi juba täna. Varjo on ideaalne näide selle kohta, missugust tüüpi ettevõtetesse soovime investeerida.”  

Varjo XR-1 peakomplekti ja Volvo Cars’i tehnoloogiarakendust esitletakse alates tänasest liitreaalsuse maailmanäitusel Augmented Reality World Expo Santa Claras Californias. Selle tehnoloogia kasutamiseks on esitatud ka patenditaotlus.

29. 05. 2019